Eesti ja Poola

28.09.2011

Poola tunnustas Eesti iseseisvust 31. detsembril 1920 ning taastunnustas seda 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Poola vahel taastati septembris 1991.

Eesti avas oma saatkonna Varssavis 20. juunil 1995, esmalt töötas seal ajutine asjur Riho Laanemäe, alates 1996. a. suursaadik Peeter Reštšinski. Aastatel 2000 kuni 2005 oli suursaadikuks Aivo Orav, 2005 kuni 2009 aga Ants Frosch. Alates augustist 2009 on Eesti suursaadikuks Poolas Taavi Toom.

Eesti esimene aukonsul Poolas on advokaat Robert Kornecki, kes juhib 25. oktoobril 2002 avatud aukonsulaati Szczecinis. Aukonsulaadi tegevuspiirkonnaks on Zachodniopomorskie, Pomorskie ja Lubuskie vojevoodkonnad. 11. märtsil 2005 avati aukonsulaat Poznanis, mida juhib Sotsiaalteaduste Kõrgkooli rektor prof. Michał Iwaszkiewicz ja mille tegevuspiirkonnaks on Wielkopolskie vojevoodkond. 20. juunil 2006 avati ka kolmas Eesti aukonsulaat - asukohaga Krakowis. Aukonsulaati juhib advokaat Piotr Paluch ning tema tegevuspiirkonnaks on Malopolskie, Podkarpackie ja Slaskie vojevoodkonnad. 

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas oma tööd 1993. a. augustis. Algselt oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg, novembrist 1994 Tallinnas resideeriv saadik Jakub Wołąsiewicz. Praegune suursaadik Grzegorz M. Poznański andis oma volikirjad president Toomas Hendrik Ilvesele üle 28. oktoobril 2010.

Visiidid

Uue hoo ja sisu andis Eesti ja Poola kahepoolsetele suhetele Euroopa Liidu laienemisprotsess, tihedat koostööd tehti Luxembourg’i ja Laekeni gruppide raames. Aktiivne suhtlemine on jätkunud ka Euroopa Liidu liikmetena.

Poola alustas Euroopa Liidu eesistumist 1. juulil 2011. Eesti ja Poola ametlikel kohtumistel on kinnitust leidnud tõdemus, et Eesti ja Poola eesmärgid ja seisukohad ELis, näiteks uue finatsperspektiivi osas, on väga sarnased.

Kõrvuti Euroopa Liidu temaatikaga on väga aktuaalseks muutunud ka julgeolekupoliitiline koostöö. Poola toetas Eestit viimase liitumisele NATOga ja on juba kolmel korral osalenud Balti riikide õhuruumi turvamisel. Viimane kord alustasid Poola lennukid õhuturvet 2010.a. aprilli lõpus (kestab augustini). Regulaarselt on toimunud konsultatsioonid Euroopa Liidu, konsulaar- ja poliitikaküsimuste valdkonnas.

Regulaarsed kohtumised on toimunud ka parlamentide esimeeste ning erinevate komisjonide tasemel. Riigikogu XII koosseisus taasmoodustati Eesti - Poola parlamendirühm, kuhu kuulub 15 liiget ja seda juhib esimees Aadu Must.

Lepingud

• Kokkulepe koostööst kultuuri ja teaduse vallas (jõustus 28.01.93)
• Viisanõuete kaotamise leping (jõustus 02.03.93)
• Sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping (jõustus 06.05.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 06.08.93)
• Valitsuste vaheline kokkulepe rahvusvaheliste autovedude korraldamisest (jõustus 30.10.93)
• Regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö leping (jõustus 24.01.94)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 09.12.94)
• Lennundusalane leping (jõustus 06.11.95)
• Konsulaarkonventsioon (jõustus 12.01.97)
• Leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades (jõustus 08.02.00)
• Organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe (jõustus 07.02.04)
• Turismialane koostöökokkulepe (jõustus 20.02.05)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vaheline salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 09.06.2005)

Seoses Euroopa Liidu liikmesriikide ja liituvate riikide, sealhulgas Eesti vahel sõlmitud ühinemislepinguga olid liituvad riigid kohustatud lõpetama ELiga ühinemise kuupäevaks kõik kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingud. Sellega seoses lõpetati Eesti ELiga liitumise kuupäevaks Eesti ja Poola vaheline kaubandus- majandusliku koostöö leping ning vabakaubandusleping.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Poola oli nii 2007. kui 2008.a. Eesti tähtsuselt 7. väliskaubanduspartner. 2009. aastal säilitas Poola Eesti 7. kaubanduspartneri positsiooni põhikaubavahetuse kogukäibega 8,2 miljardit krooni, hõlmates 3,8% Eesti põhikaubavahetusest. 2009. aastal eksportis Eesti Poolasse 1,78 miljardi krooni eest ning importis Poolast 6,4 miljardi krooni eest kaupu. Võrreldes 2008. aastaga vähenes Eesti kaubavahetus Poolaga 2009.a. ca 20%, s.h. Eesti eksport vähenes ca 29% ning import Poolast ca 18%.

Peamised ekspordiartiklid 2010.a.:

• metall ja metallitooted – 28,3%
• masinad ja -seadmed – 17,1%
• puit ja puidutooted - 16%
• transpordivahendid – 10%
• muud tööstustooted - 6,6%

2010. aastal vähenes keemiatoodete eksport võrreldes 2009. aastaga 87%.

Peamised impordiartiklid 2010.a.:

• masinad ja seadmed – 23,7%
• metallid ja metallitooted – 11,6%
• mineraalsed tooted – 11,3%
• keemiatooted – 10,7%
• transpordivahendid – 8,1%
• plast- ja kummitooted – 8%

Poola on Eesti suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopa riikide hulgas.
Alates 1993. aastast on kaubavahetuse käive pidevalt suurenenud. Eesti - Poola kaubavahetuse dünaamikat ja sortimenti jälgides võib väita, et Poola on suhteliselt stabiilne ja kindel kaubanduspartner, kuna kaubavahetuse kasv peab sammu Eesti üldise väliskaubanduse mahu suurenemisega. Kui 1995.a. kauples Eesti Poolaga veel ülejäägiga, siis 1996-2006 kasvas import ekspordist oluliselt kiiremini. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks vabakaubanduslepingu puudumine kuni 1999. a. alguseni raskendas Eesti ettevõtjatele ligipääsu Poola turule, vastukaaluna tollimaksudeta Eesti väliskaubanduspoliitikale. Teiseks on Poola tooted tulenevalt hinna ja kvaliteedi soodsast suhtest olnud siiani Eestis küllalt populaarsed, samal ajal kui Eesti tooted on Poolas praktiliselt tundmatud. Kolmandaks on paljude laiatarbekaupu tootvate rahvusvaheliste kontsernide Eestisse tarnivad tehased Poolas. Sellele vaatamata näitab viimaste aastate tendents ekspordi kasvu suurenemist ning impordi kasvu mõningast aeglustumist. Tingituna majanduskriisist kaubavahetus 2009.a. vähenes. Seevastu kasvas 2010. a jooksul kaubavahetus 40%, ekspordi kasv oli 26% ning impordi kasv 44% võrreldes 2009. aastaga. Kaubavahetusdefitsiit Poolaga oli 2010. a - 451,1 mln eurot.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

INVESTEERINGUD

Eesti ja Poola vaheline investeerimistegevus oli kuni 2007. aastani suhteliselt väheaktiivne. 2007.a. suurenesid Eesti otseinvesteeringud Poola ca 10 korda. 31.12.2010 seisuga oli Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringute positsioon Poolas ca 41,4 mln eurot, moodustades 0,9% välisriikidesse tehtud otseinvesteeringutest (13.koht), sellest ca 56% on kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas; 14% on seotud hulgi- ja jaekaubandusega ning 12% finants- ja kindlustustegevusega.

Poola otseinvesteeringud Eestisse olid 61,1 mln eurot, moodustades 0,5% välisriikide otseinvesteeringutest Eestisse (20. koht), sellest ligi 76% on kutse-, teadus – ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas; 10% info ja side sektoris ning 8% hulgi- ja jaekaubanduses.

Äriregistri andmetel tegutses Eestis seisuga 24.03.2011.a. 65 Poola osalusega äriühingut, neist suurem osa hulgi- ja jaekaubanduses.

TURISM

Eeldused turismi arenguks Eesti ja Poola vahel on soodsad, kuid potentsiaali on palju enamaks, eeldusel, et transpordiühenduste võrk (eriti Via Baltica ja Rail Baltica) saab paremini välja ehitatud. Via Baltica arendamisel on Balti riigid hetkel jõudnud Poolast tunduvalt kaugemale. Alates 2000. a. märtsist hakkas Eesti ja Poola vahel käima eelkõige turistidele mõeldud regulaarne bussiliin, sama aasta oktoobris taasalustas Poola lennufirma LOT regulaarset lennuliiklust Tallinna ja Varssavi vahel, mis aga 2008.a. oktoobri lõpus suleti.

Võttes arvesse asjaolu, et poolakad reisivad iga aastaga aina enam ja kulutavad reisides küllaltki palju, on jätkuvalt potentsiaali ka Eesti jaoks. Poola turistide arv Eesti majutusettevõtetes on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt, v.a. 2009.a. kui Eestis Statistikaameti andmetel majutati 17 062 poola elanikku (enamus Tallinnas), kes ööbisid kokku 31 878 ööd. Poolast saabuvate turistide arvu vähenemist ei ole mõjutanud mitte ainult majanduskriis, vaid ka lennuliini (LOT) sulgemine Varssavi ja Tallinna vahel. LOT Polish Airlines taasavas oma lennuliini 10. maist 2010, lennud toimuvad iga päev.
2010. aastal majutati Eesti majutusasutustes 19 522 turisti Poolast, kasv võrreldes 2009.a 14%.

Eesti reisifirmade poolt lähetati Poola 2009.a. 3092 inimest, langus oli märgatav igas kvartalis, samuti vähenes veidi reisi kestus lähetatu kohta.

Kultuurisuhted

Eesti ja Poola kahepoolsed kultuurisuhted on tihedad ja pakuvad erinevatele huvigruppidele põnevaid kultuurielamusi. Täpse ülevaate saatkonna kaasabil toimunud Eestit tutvustavatest kultuuriüritustest alates 2005. aastast kuni tänaseni leiab saatkonna kodulehe uudiste ja sündmuste rubriigist.

2007. aasta lõpul moodustati Euroopa Kultuuriinstituutide EUNIC allüksus Varssavis, mille liige on ka Eesti saatkond Varssavis. EUNIC Varssavi korraldab Euroopa kultuuri tutvustavaid ühisüritusi. 2009. ja 2010. aastal osales Eesti saatkond EUNICi ühisüritusel Euroopa Keeltepäevad Varssavis, kus sai hankida infot Eesti, eesti keele ja eesti keele õppimisvõimaluste kohta ning osaleda eesti keele näidistundides. Lisaks on saatkond osalenud 2010. aastal EUNIC Varssavi ühisüritusel “Poems on the Underground” ja 2011. aastal projektis “Awakening of the Summer.”
Lähemalt leiab infot EUNIC Varssavi tegemistest kodulehelt.

Eesti keel ja kirjandus

Poola lugejad peaksid olema tuttavad Tammsaare, Krossi, Valtoni, Undi ja Niidu loominguga – nende Eesti kirjanike teoseid leidub Poola raamatukogudes. Paraku on alates 2000. aastast kuni tänaseni väga vähe Eesti kirjandust poola keelde tõlgitud. Viimati ilmus 2008. aastal poola keeles Mart Laari metsavendade raamat „Metsavennad: Sõda metsas”, tõlgitud üle inglise keele eesti keelest poola keelde tõlkijate nappuse tõttu.

2007. aastal avaldati Poolas eestlasest poeedi ja eesti keele õppejõu Aarne Puu poolakeelne luulekogu „Kręgi Pamięci”, mis sisaldas nii omaloomingut kui mitmete teiste Eesti autorite luuletõlkeid. 2010. aastal ilmus Aarne Puu kakskeelne luuleraamat „Kuula palun“.

2007. aasta sügisel algas koostöö Varssavi Ülikooliga kui sinna saabus Hungaristika õppetooli juurde tööle Eesti Instituudi poolt eesti keele lektor Leila Kubinyi. 2011. aasta sügisest alustab tööd juba uus lektor Svetlana Kass. Lisaks Varssavi ülikooli Hungaristika õppetooli juures korraldatud eesti keele, kirjanduse ja kultuuriloo kursustele on võimalik õppida eesti keelt ka Krakovis Jagiellonia Ülikoolis Aarne Puu käe all. Poznanis Adam Mickiewiczi Ülikooli Hungaristika teaduskonna õppejõud Robert Bielecki on õpetanud samuti eesti keelt, kuid järjepidevus on huviliste puudumise tõttu katkenud. Ülikooli kirjastus on seevastu välja andud esimese poolakatele mõeldud eesti keele õpiku, mille autoriks on Robert Bielecki.

Eesti keele õppijatele toimub igal aastal saatkonna toel traditsiooniline emakeelepäeva tähistamine. Kahjuks on keeleõppe huvilisi vaid üksikuid. Enam huvi on Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavate kursuste vastu. Loodetavasti kasvab huvist Eesti kultuuri vastu, huvi ka süvendatud eesti keele õppe vastu, mis soodustaks kultuurivahetust kirjanduse läbi.

Näitused

Eesti kunst ja kunstnikud on erinevate koostöövormide kaudu viimastel aastatel tihedalt Poolas oma töid esitlenud.

2008. aasta esinduslikem näitus oli Eesti ja Poola ühisele ajaloole pühendatud "Kolm lõvi ja valge kotkas" Varssavi Ajaloomuuseumis. Näitusele oli välja pandud Eesti Riigiarhiivi, Poola Riigiarhiivi Varssavi osakonna ning Varssavi Ajaloomuuseumi materjalid, mis illustreerisid Eesti - Poola suhteid aastatel 1919-1939. 2008. aastal alanud koostöö Eesti Riigiarhiivi ja Poola Riigiarhiivi Varssavi osakonna vahel jätkub tänaseni. 2009. aasta sügisel riputati Eesti ja Poola 1919-1939 suhteid kajastavad filmid Poola Riigiarhiivi Varssavi osakonna kodulehele koostöös Eesti riigiarhiiviga jätkuks näitusele „Kolm lõvi ja valge kotkas”.

2009. aasta suvel liikus ühist ajalugu käsitlev näitus Poznanisse, seda on tänaseks eksponeeritud juba Poznani sotsiaalteaduste kolledžis, Poznani linnavalituse fuajees ja Adam Mickiewiczi Ülikoolis. Detsembris avati Varssavi Evangeelses Augsburgi Püha Kolmainu kiriku näitusesaalis Eesti Instituudi poolt koostatud näitus Eesti ajaloost „Eesti Vabariik 90” ning toimus lähiajaloo esmakordne eestikeelne jutlus jumalateenistusel küllakutsutud kirikuõpetaja Arho Tuhkru poolt. Nimetatud üritus aitas kaasa Poola Evangeelse Luteri kiriku ja Eesti Evangeelse Luteri kiriku soojade suhete tekkimisele. Lähemalt antud visiidist: http://www.eestikirik.ee/node/8521.

2010. aasta tähtsamad näitused olid Kumu näitused Szczecini Rahvusmuuseumi kahes erinevas galeriis, Ilon Wiklandi tööde näitus Kielce mänguasjamuuseumis ning Eesti Instituudi fotonäitus Eesti Vabariigi ajaloost sünnist kuni 90. aastapäevani nii Varssavis kui Poznanis. Teistes ühisprojektides osalesid sellised kunstnikud nagu Jaan Toomik, Leonhard Lapin, Ly Lestberg, Mark Raidpere, Sirje Runge jt.

2011. aasta mais jõudis Kumu laiahaardeline rändnäitus Eesti kunstist Varssavi Rahvusmuuseumi.

Muusika

Poolas on Eesti muusika hinnas, eeskätt folkmuusika ja ka klassikaline muusika. Kõige paremini on vastu võetud muusikuid, kui nad suudavad pakkuda Poola publikule midagi erilist ja omanäolist.

2009. aasta jaanuaris andis Varssavis kaks kontserti Vaiko Eplik ja ansambel „Eliit,” juunis toimus Varssavi Evangeelses Augsburgi Püha Kolmainu kirikus võidupüha 90. aastapäevale pühendatud „Tartu Üliõpilassegakoori” kontsert, juulis osales bluusibänd „Bullfrog Brown” Suwalki bluusifestivalil ning septembris andis folkansambel „Ro:toro” neli kontserti Poolas - kaks Varssavis, Poznanis ja Szczecinis.

2010. aastal jõudis Poola publikuni erinevat Eesti muusikat. Märtsis toimunud Beethoveni festivalil dirigeeris Paavo Järvi, kellest ilmus pikk persoonilugu päevalehe „Rzeczpospolita” kultuurilisas. Nimetatud festivalil osales ka Annely Peebo. Mais osales kirikumuusika festivalil Andres Uibo, novembris andsid folkmuusikud – Anu Taul, Triinu Taul ja Tarmo Noormaa 3 kontserti Poolas ja detsembris Paul Cole (Raul Keller) ja tema bändi kontsert, millega tutvustati Kumu moodsa kunsti näitust Szczecinis.

2011. aastal on Poolas esinenud klassikalise kitarri ja flöödi duo: Kristo Käo ja Leonora Palu, sopran Annely Peebo Beethoveni festivali raames, Rainer Jancise eksperimentaalmuusika projekt ja Opium Flirt. Lisaks saabusid Poola laulupeo sõnumitoojad ning folkmuusika Svjata Vatralt. Wroclawis festivalil “Õhtud Arsenalis” toimus Eesti klassikalise muusika õhtu, kus esitati A. Pärdi, U. Sisaski ja H. Elleri loomingut.

Film

Eesti filmid jõuavad erinevatele festivalidele Poolas oma kanaleid pidi tänu Poola filmirahva pikaajalistele kontaktidele Eesti filmitegijatega ning pea igal Poolas aset leidval suuremal filmifestivalil on kavas ka Eesti filmid. Eeskätt on tunnustust leidnud Eesti omanäolised animafilmid.

2007. aasta tippsündmuseks oli nn. „Eesti plahvatus” 5 filmiga Varssavi Filmifestivalil, kus Ilmar Raagi „Klass” sai 2 auhinda.

2008. aastal näidati erinevate filmifestivalide raames Eesti filme: Ilmar Raagi „Klass” ja Priit Pärna animafilme – kõige mahukamalt Varssavi FilmFesti raames. Festivalil oli eraldi filmiprogramm "Pärnograafia".

2009. aasta aprilli lõpul Varssavis aset leidnud Juudi Motiivide Filmifestivalil osales Eesti dokumentaalfilm „Lotmani maailm”, stsenaristiks Agne Nelk. Filmi pärjati rahalise eriauhinnaga 5000 Poola zlotti kui parim juudi kultuuri tutvustav dokumentaalfilm. Sama aasta augustis animafilmifestivalil Animator pälvis Rao Heidmetsa nukufilm «Kaasasündinud kohustused» kõrge preemia - Pronksist Pegasuse. Preemiaga kaasnes ka rahaline tunnustus - 20 000 Poola zlotti. 25. Varssavi FilmFestil oktoobris tunnistati Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm «Disko ja tuumasõda» parimaks dokumentaalfilmiks. Dokumentaalfilmide võistlusprogrammis kandideeris parima dokfilmi tiitlile 22 filmi.

2009. aasta oktoobris said teoks esimesed iseseisvad Eesti filmipäevad Poolas algusega Varssavist, mis kestsid kuni 2010. aasta märtsini. „Eesti Ringvaate” raames oli võimalik vaadata järgmiseid filme: „Taarka”, „Kinnunen”, „Stiilipidu”, „Nuga”, „Sügisball”, „Jan Uuspõld läheb Tartusse”, „Navigaator Pirx”, „Frank ja Wendy” ja „Klass.”

2011. aastal on näidatud Poolas Veiko Ounapuu mängufilmi „Püha Tõnu kiusamine“ ning „Globaltica“ festivalil Gdanskis linastus dokumentaalfilm „Püha tuli“ folkansamblist Svjata Vatra.
Poola DVD-levisse on jõudnud müügile poolakeelsete subtiitritega Ilmar Raagi mängufilm "Klass", Veiko Õunapuu „Sügisball” ja Kaspar Jancise „Frank ja Wendy”.

Eestlased Poolas

Vastavalt Poola Välismaalaste Ameti infole elab 2011. aasta jaanuari seisuga Poolas ametlikult 15 Eesti kodanikku, kellel on kehtiv Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus Poola territooriumil. Aastatel 2007 - 2010 on kokku 45 Eesti kodanikku taotlenud vastavat ELi elamisõigust Poolas. Eesti kodanikke elab Poolas rohkem, kuid teistel alustel, kas siis edasi-tagasi Eesti vahet pendeldavad ärimehed, üliõpilased või rahvusvaheliste organisatsioonide juures töötavad eestlased. Saatkonna hinnangul elab Poolas kokku 150-200 Eesti kodanikku.
Saatkonnas on traditsiooniks kujunenud Eesti kogukonna kogunemised saatkonnas Eesti Vabariigi aastapäeval ning suve ärasaatmise aiapeod.

Seltsid: Poolas tegutseb alates 1993. aastast Poola-Eesti Sõprusühing, mille esimeest hr. Mieczysław Maciejakit autasustati 2002. aastal Maarjamaa Risti IV järgu ordeniga. Poola-Eesti Sõprusühing koondab Eestist huvitatud inimesi ja korraldab erinevaid kultuuri- ja majandusüritusi. Viimati 2011. a juulis toimus Olsztyni juristide visiit Eestisse.
2001. aastast tegutseb Poola noori ühendav selts ProEstonia, mis tegeleb Eesti kultuuri tutvustamisega Poolas. ProEstonia on olnud saatkonnale Eesti tutvustamisel suureks abiks. Nende hallata on ka interneti lehekülg www.eesti.pl, mis täidab teatud määral poolakeelse info tühimikku Eestit puudutavate teemade ja sündmuste kohta. Tegemist on vabatahtliku ettevõtmisega.