Eesti ja Poola

11.06.2010

Poola tunnustas Eesti iseseisvust 31. detsembril 1920 ning taastunnustas seda 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Poola vahel taastati septembris 1991.

Eesti avas oma saatkonna Varssavis 20. juunil 1995, esmalt töötas seal ajutine asjur Riho Laanemäe, alates 1996. a. suursaadik Peeter Reštšinski. Aastatel 2000 kuni 2005 oli suursaadikuks Aivo Orav, 2005 kuni 2009 aga Ants Frosch. Alates augustist 2009 on Eesti suursaadikuks Poolas Taavi Toom.

Eesti esimene aukonsul Poolas on advokaat Robert Kornecki, kes juhib 25. oktoobril 2002 avatud aukonsulaati Szczecinis. Aukonsulaadi tegevuspiirkonnaks on Zachodniopomorskie, Pomorskie ja Lubuskie vojevoodkonnad. 11. märtsil 2005 avati aukonsulaat Poznanis, mida juhib Sotsiaalteaduste Kõrgkooli rektor prof. Michał Iwaszkiewicz ja mille tegevuspiirkonnaks on Wielkopolskie vojevoodkond. 20. juunil 2006 avati ka kolmas Eesti aukonsulaat - asukohaga Krakowis. Aukonsulaati juhib advokaat Piotr Paluch ning tema tegevuspiirkonnaks on Malopolskie, Podkarpackie ja Slaskie vojevoodkonnad. 

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas alustas oma tööd 1993. a. augustis. Algselt oli Poola suursaadikuks Eestis Riias resideeriv suursaadik Jarosław Lindenberg, novembrist 1994 Tallinnas resideeriv saadik Jakub Wołąsiewicz. Praegune suursaadik Tomasz Chloń andis oma volikirjad president Arnold Rüütlile üle 16. augustil 2005.

Visiidid

Uue hoo ja sisu andis Eesti ja Poola kahepoolsetele suhetele Euroopa Liidu laienemisprotsess, tihedat koostööd tehti Luxembourg’i ja Laekeni gruppide raames. Aktiivne suhtlemine on jätkunud ka Euroopa Liidu liikmetena. Kõrvuti Euroopa Liidu temaatikaga on väga aktuaalseks muutunud ka julgeolekupoliitiline koostöö. Poola toetas Eestit viimase liitumisele NATOga ja on juba kolmel korral osalenud Balti riikide õhuruumi turvamisel. Viimane kord alustasid Poola lennukid õhuturvet 2010.a. aprilli lõpus (kestab augustini). Regulaarselt on toimunud konsultatsioonid Euroopa Liidu, konsulaar- ja poliitikaküsimuste valdkonnas.

Regulaarsed kohtumised on toimunud ka parlamentide esimeeste ning erinevate komisjonide tasemel. Riigikogu XI koosseisus taasmoodustati Eesti - Poola parlamendirühm, kuhu kuulub 9 liiget ja seda juhib aseesimees on K. Kallo.

Lepingud

• Kokkulepe koostööst kultuuri ja teaduse vallas (jõustus 28.01.93)
• Viisanõuete kaotamise leping (jõustus 02.03.93)
• Sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping (jõustus 06.05.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 06.08.93)
• Valitsuste vaheline kokkulepe rahvusvaheliste autovedude korraldamisest (jõustus 30.10.93)
• Regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö leping (jõustus 24.01.94)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 09.12.94)
• Lennundusalane leping (jõustus 06.11.95)
• Konsulaarkonventsioon (jõustus 12.01.97)
• Leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades (jõustus 08.02.00)
• Organiseeritud kuritegevuse ja muu kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe (jõustus 07.02.04)
• Turismialane koostöökokkulepe (jõustus 20.02.05)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vaheline salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 09.06.2005)

Seoses Euroopa Liidu liikmesriikide ja liituvate riikide, sealhulgas Eesti vahel sõlmitud ühinemislepinguga olid liituvad riigid kohustatud lõpetama ELiga ühinemise kuupäevaks kõik kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingud. Sellega seoses lõpetati Eesti ELiga liitumise kuupäevaks Eesti ja Poola vaheline kaubandus- majandusliku koostöö leping ning vabakaubandusleping.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Poola oli nii 2007. kui 2008.a. Eesti tähtsuselt 7. väliskaubanduspartner. 2009. aastal säilitas Poola Eesti 7. kaubanduspartneri positsiooni põhikaubavahetuse kogukäibega 8,2 miljardit krooni, hõlmates 3,8% Eesti põhikaubavahetusest. 2009. aastal eksportis Eesti Poolasse 1,78 miljardi krooni eest ning importis Poolast 6,4 miljardi krooni eest kaupu. Võrreldes 2008. aastaga vähenes Eesti kaubavahetus Poolaga 2009.a. ca 20%, s.h. Eesti eksport vähenes ca 29% ning import Poolast ca 18%.

Peamised ekspordiartiklid 2009.a.:

• keemiatooted – 25,3%
• metall ja metallitooted – 16,2%
• masinad ja -seadmed – 13,4%
• puit ja puidutooted - 13,1%
• transpordivahendid – 7,1%
• muud tööstustooted - 6,2%

Peamised impordiartiklid 2009.a.:

• keemiatooted – 15,6%
• masinad ja seadmed – 12,1%
• metallid ja metallitooted – 11,6%
• valmistoidukaubad, joogid ja tubakas – 11,1%
• mineraalsed tooted – 9,6%
• transpordivahendid – 8,9%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Poola on Eesti suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopa riikide hulgas.
Alates 1993. aastast on kaubavahetuse käive pidevalt suurenenud. Eesti - Poola kaubavahetuse dünaamikat ja sortimenti jälgides võib väita, et Poola on suhteliselt stabiilne ja kindel kaubanduspartner, kuna kaubavahetuse kasv peab sammu Eesti üldise väliskaubanduse mahu suurenemisega. Kui 1995.a. kauples Eesti Poolaga veel ülejäägiga, siis 1996-2006 kasvas import ekspordist oluliselt kiiremini. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks vabakaubanduslepingu puudumine kuni 1999. a. alguseni raskendas Eesti ettevõtjatele ligipääsu Poola turule, vastukaaluna tollimaksudeta Eesti väliskaubanduspoliitikale. Teiseks on Poola tooted tulenevalt hinna ja kvaliteedi soodsast suhtest olnud siiani Eestis küllalt populaarsed, samal ajal kui Eesti tooted on Poolas praktiliselt tundmatud. Kolmandaks on paljude laiatarbekaupu tootvate rahvusvaheliste kontsernide Eestisse tarnivad tehased Poolas. Sellele vaatamata näitab viimaste aastate tendents ekspordi kasvu suurenemist ning impordi kasvu mõningast aeglustumist. Tingituna majanduskriisist kaubavahetus 2009.a. vähenes.

INVESTEERINGUD

Eesti ja Poola vaheline investeerimistegevus oli kuni 2007. aastani suhteliselt väheaktiivne. 2007.a. suurenesid Eesti otseinvesteeringud Poola ca 10 korda. 31.12.2009 seisuga oli Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringute positsioon Poolas ca 1,64 mlrd krooni, moodustades 2,3% välisriikidesse tehtud otseinvesteeringutest (säilitades riikide arvestuses 8.koha). Poola otseinvesteeringud Eestis olid oluliselt väiksemad, ca 154 mln krooni, moodustades 0,1% välisriikide otseinvesteeringutest Eestisse (30. koht).

Äriregistri andmetel tegutses Eestis 2010. a. aprillikuu alguse seisuga 76 Poola osalusega äriühingut, neist suurem osa hulgi- ja jaekaubanduses.

TURISM

Eeldused turismi arenguks Eesti ja Poola vahel on soodsad, kuid potentsiaali on palju enamaks, eeldusel, et transpordiühenduste võrk (eriti Via Baltica ja Rail Baltica) saab paremini välja ehitatud. Via Baltica arendamisel on Balti riigid hetkel jõudnud Poolast tunduvalt kaugemale. Alates 2000. a. märtsist hakkas Eesti ja Poola vahel käima eelkõige turistidele mõeldud regulaarne bussiliin, sama aasta oktoobris taasalustas Poola lennufirma LOT regulaarset lennuliiklust Tallinna ja Varssavi vahel, mis aga 2008.a. oktoobri lõpus suleti.

Võttes arvesse asjaolu, et poolakad reisivad iga aastaga aina enam ja kulutavad reisides küllaltki palju, on jätkuvalt potentsiaali ka Eesti jaoks. Poola turistide arv Eesti majutusettevõtetes on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt, v.a. 2009.a. kui Eestis Statistikaameti andmetel majutati 17 062 poola elanikku (enamus Tallinnas), kes ööbisid kokku 31 878 ööd. Poolast saabuvate turistide arvu vähenemist ei ole mõjutanud mitte ainult majanduskriis, vaid ka lennuliini (LOT) sulgemine Varssavi ja Tallinna vahel. LOT Polish Airlines taasavas oma lennuliini 10. maist 2010, lennud toimuvad iga päev.

Eesti reisifirmade poolt lähetati Poola 2009.a. 3092 inimest, langus oli märgatav igas kvartalis, samuti vähenes veidi reisi kestus lähetatu kohta.

Poola statistika andmetel käis Eesti elanikke 2007.a. Poolas ca 236000, kellest suurem osa külastas Poolat eraviisiliselt või läbisõidul. 2008.a. ööbis Poola turismiettevõtetes 41700 eestlast (-23% võrreldes 2007. aastaga).

Kultuurisuhted

Kirjandus

Aastakümnete jooksul on läbi Aleksander Kurtna, Ruth Karemäe ja Hendrik Lindepuu tõlgete Eesti lugejale tuttavaks saanud Sienkiewiczi, Żeromski, Dąbrowska ja Miloszi teosed. (Ruth Karemäe valiti koguni nende 16 isiku hulka, kes said 2002. a. sügisel Poola välisministeeriumi diplomi Poola tutvustamise eest maailmas.) Poola lugejale peaks aga tuttav olema Tammsaare, Krossi, Valtoni ja Niidu looming.

Novembris 1997. aastal avati Eesti Rahvusraamatukogus Poola Rahvusraamatukogu, Poola Suursaatkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös poolakeelse kirjanduse väljapanek, mis koosneb enam kui 100 poolakeelsest raamatust.

2006.a toimunust võib näiteks välja tuua Aarne Puu luuleõhtuid Krakowis ja Poznanis ning Mihkel Kaevatsi osalemist luulefestivalil Poetry Wawes.

Eesti keele, luule valdkonnas jätkus 2007.a. koostöö Austria Kultuurifoorumiga kes korraldas luulelaine laagri, kus osales Paavo Piik. Lisaks kogemuste vahetusele tõlgiti tema luulet ka poola keelde. Kaante vahele jõudis ka Aarne Puu poolakeelne luulekogu „Kręgi Pamięci”, mis sisaldab peale ta enda loomingu mitmete eesti luuletajate tõlkeid. Ära peab märkima Raimo Pullati toimetatud „Estonica” presentatsioone Varssavi RR-is ja Lublini Katoliiklikus Ülikoolis.

Teater

Eesti teatrikunst on olnud traditsiooniliselt edukas Toruńi teatrifestivalil "Kontakt" (1992.a. Grand Prix - Priit Pedajase "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas"). Eesti teatrid on sageli lavastanud Poola dramaturgiat, olgu siinkohal autoritest nimetatud Grotowski, Mrożek, Roszewicz, Andrzejewski ja Schaeffer.

Kunst

Eesti graafikud on häid tulemusi saavutanud Krakówi biennaalil. Väga hea vastuvõtu sai 2005. aastal tänapäeva Eesti tekstiilikunsti ülevaatenäitus Gdańskis ja Szczecinis. Kunstipubliku rõõmuks jõudis 2005. aastal Krakówisse ja Varssavisse ka Jüri Arraku ja Tauno Kangro ühisnäitus „Vaimsus kunstis". 2006. aastal toimunust võib nimetada Anna Stankuci maalinäitust Gdanskis, Eesti Kunstiakadeemia näitust „Õnn” Poznanis ja Gdanskis ning Eestit ja Lätit tutvustavat poolakeelset trükistenäitust Varssavi Raamatukogus.

Näituste osas jätkus 2007.a. koostöö Läänemere kultuurikeskusega Gdanskis, kus rahvusvahelise kaasaegse kunsti näitusel „Artist in Wonderland” presenteeriti Neeme Külm, Mari Laanemets ja Killu Sukmiti töid. Jaan Toomiku installatsioon osales Aasia-Euroopa multimeedia projektis.

Muusika

Aastakümneid on avangardmuusika austajate kultusheliloojaks olnud Krzysztof Penderecki. Suursündmuseks 1999. a. Eesti muusikaelus sai Penderecki oratooriumi "Jeruusalemma seitse väravat" ettekanne Poola solistide ja ERSO koostööna, üritusel osales ka maestro ise. Oma koha klassikalise muusika kalendris on leidnud Narvas ja Kohtla-Järvel korraldatav Chopini-nimeline noorte pianistide konkurss. Poolas on tunnustust leidnud Arvo Pärdi helilooming. Kaasaegse muusika austajate, heliloojate ja interpreetide kogunemiskohaks on pikka aega olnud „Varssavi sügis". Seda rõõmustavam, et 2005. aasta avakontserdile osutus vaituks Helena Tulve teos „Sula".

Muusikaliselt sai Eesti 2007.a. „pildile” tänu professionaalsetele kontserdikorraldajatele. Poolas on esinemas käinud - FILA kammerkoor, Andres Uibo, Baltic Baroq, Zetod ja „The Sun” .

Film

Eesti filmid on osalenud Poola filmifestivalidel ning võitnud seal ka auhindu. Näiteks rahvusvahelisel filmifestivalil Etiuda ‘98 Krakówis võitis Ülo Pikkovi "Bermuda" "Hõbedase Dinosauruse", 1997. aastal rahvusvahelisel teleprogrammide festivalil At Home võitis Valentin Kuiki dokumentaalfilm "Lend" Grand Prix'. 2005. aastal hinnati Jaak Kilmi ja René Reinumäe filmi "Sigade revolutsioon" Varssavi laste- ja noortežürii II kohaga ning Priit Pärna animatsiooni "Karl ja Marilyn" Krakówi Etiuda&Anima festivali peapreemiaga. 2006. aastal jõudsid Eesti anima- ja mängufilmid Varssavi, Krakowi, Bialystoki, Lodzi ja Poznani filmifestivalide kavadesse

Eesti ja Poola koostööfilmid "Hukkunud alpinisti hotell", "Navigaator Pirx" ja "Madude oru needus" osutusid kassahittideks nii Eestis kui ka Poolas.

Eesti ja Poola kultuurikontakte tuleb vaadelda ka Läänemeremaade kultuurikoostööprogrammi "ARS Baltica" raames, mille võrgustikus on toimunud rida koostööprojekte regiooni riikide, s.h. Poola ja Eesti kunstnike ja esinejate osavõtul.

2007. aastal võib eelkõige esile tõsta head koostööd Poola filmifestivalidega. Kõige suurejoonelisem oli „Eesti plahvatus” 5 filmiga Varssavi Filmifestivalil, kus I. Raagi „Klass” sai 2 auhinda. „Etiuda ja Anima” osales Krakowis, kus Priit Pärnale anti elutöö preemia, „Camerimagel” - Eesti uusim animatsioon, Eesti mängufilmid osalesid ka Toruni suvefilmifestivalil.

Eesti Varssavi saatkonna initsiatiivil toimunud kultuuriüritusi:

2001. aasta märtsis toimus saatkonna ning Poolas asuva Eesti seltsi Pro Estonia poolt korraldatud etnograafiline fotonäitus Kihnu saarest. Fotode autoriteks olid Varssavi Ülikooli etnograafid Radosław Surowiec ning Rafał Kołaciński, kes on ühtlasi seltsi Pro Estonia juhatuse liikmeteks.

2001. aasta juunis toimus Varssavis silmapaistva Eesti-Poola suhete uurija prof. Raimo Pullati raamatu "Versaille'st Westerplatteni: Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel" esitlus. Sama ürituse raames tutvustati ka Poola rahvuseepose "Pan Tadeusz" eestikeelset tõlget.

2001. aasta juulis osales Eesti segakoor "Noorus" Poolas Suwalkis toimunud rahvusvahelisel koorifestivalil. Sellele järgnesid "Nooruse" esinemised Krakowis, Wroclawis ja Varssavis.

Aprillist novembrini 2002 korraldas Gdańskis asuv Balti Kultuurikeskus Balti kultuuripäevade raames Eesti kultuuri tutvustava projekti New Estonia 2002, milleks tuge ja abi saadi ka Eesti saatkonnalt. Projekti raames külastas Poolat sadakond Eesti kultuuritegelast, korraldati suurejooneline moodsa kunsti näitus, kontserte andsid Erkki Otsman ja Hortus Musicus, ringreise Poolas tegid nii laste- kui ka täiskasvanutele kirjutavad kirjanikud. Projekt sai väga positiivse vastukaja pressis.

2003. aasta märtsis toimus Varssavis ja Krakovis professor Raimo Pullati Eesti ja Poola suhetele pühendatud raamatu "Versailles’st Westerplatteni" poolakeelse tõlke esitlus.

2004. aasta jaanuaris esitles saatkond koos kirjandusajakirja "Dekada Literacka" toimetusega Eestile pühendatud erinumbrit. Veebruaris korraldas saatkond koostöös Wielkopolskie vojevoodkonnaga Poznanis Arvo Iho fotonäituse ning näituse Eesti rahatähtedest.

2005. aastat võib nimetada eesti filmi aastaks. Saatkond tegi koostööd Gdański Anderseni, Toruni TOFFi, Varssavi filmifestivali, Varssavi MAFFi, Lódżi Camerimage´i, Krakówi Etiuda ja Anima festivalidega, aidates tuua siinse filmipubliku ette eesti anima-, dokumentaal- ja mängufilme. Hoolimata intensiivsusest olid eesti animafilmide seansid enamasti ette välja müüdud.

Veebruaris 2006 toimusid Jagiełło ülikooli estofiilidest tudengite eestvedamisel Eesti kultuuripäevad Krakówis. Huvilistel oli võimalik osa saada nii eesti folkloorist, kirjandusest, muusikast kui filmidest. Eestis õppinud poola noored jagasid oma kogemusi ja infot nii eesti keele ja kultuuri kui õppimisvõimaluste kohta. Samal aastal toimusid Eesti kultuuripäevad ka Poznanis.

2007. aasta märtsis toimusid Eesti aukonsuli P. Paluchi eestvedamisel Eesti II kultuuripäevad Krakowis, päevade patrooniks oli Krakowi linnavalitsus. Viimaste põhiideeks oli edasi anda Poola etnograafide, kunstnike ja muusikute nägemust Eestist ja Eesti kultuurist. Kultuuripäevade kava rikastasid Eestist kutsutud külalised Linnar Viik (e – Eesti fenomen) ja etnorock ansambel Zetod oma etteastetega. Eesti päevade kõrghetkeks kujunes täissaalile antud Arvo Pärdi kontsert Pro Arte (Poola) kammerkoori esituses.

2008.a. möödus Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise egiidi all, mistõttu olid mitmed projektid varasemast mahukamad. Eestkätt väärivad mainimist saatkonna ja aukonsulitega koostöös läbiviidud oktoobri keskel toimunud kontserdid Poznanis, Krakovis ja Varssavis.

Eestlased Poolas

Täpsed numbrid eestlaste arvukusest Poolas puuduvad, Eesti saatkonna hinnangul võib neid olla 50-100 ringis. Enamasti ollakse sinna sattunud läbi segaabielude, õppima asumise või töö. Saatkonna eestvedamisel toimuvad aeg-ajalt eesti kogukonna kokkusaamised.

Sõprusseltsid

Seltsid: Poolas tegutseb alates 1993. a. Poola-Eesti Sõprusühing, mille esimeest Mieczysław Maciejakit autasustati 24. veebruaril 2002 Maarjamaa Risti IV järgu ordeniga. Poola-Eesti Sõprusühing koondab endas Eestist huvitatud inimesi ja korraldab erinevaid kultuuri- ja majandusüritusi.

2001. a. märtsis registreeriti Varssavi linnakohtus Poola üliõpilasi ühendav selts Pro Estonia, mis tegeleb Eesti kultuuri tutvustamisega Poolas. Pro Estonia selts tutvustab kultuuri kõrval ka Eesti majandust ja poliitikat, korraldades erinevaid üritusi, konverentse jms. Seltsil on oma põhikiri, juhatusse kuulub 5 liiget, seltsi kuuluvaid liikmeid on kokku ligi 20 Poolas elavat estofiili. Pro Estonia on olnud saatkonnale Eesti tutvustamisel suureks abiks.

Poolas on eesti keelt võimalik õppida kolmes kõrgkoolis - Varssavi ülikoolis, Poznani Sotsiaalteaduste Kõrgkoolis ning Krakówi ülikoolis.

Poolakad Eestis

2000. a. rahvaloendusel ütles oma rahvuseks "poolakas" 2 145 inimest (0.1 % rahvastikust), asudes enamasti suuremates linnades (Tallinn, Narva, Kohtla-Järve). Enamik neist on siia sattunud pärast II Maailmasõda, sisse rännanud Poola endistelt ida-aladelt (Galiitsiast, nüüdne Lääne-Ukraina) aga ka Kesk-Aasiast, nt. Kasahstani II MS järel deporteeritud poolakad või nende järeltulijad.

Seltsid: Siinseid poolakaid koondab Eestimaa Poolakate Selts "Polonia", mis annab välja poolakeelset infolehte "Nasza Polonia" ("Meie Polonia") ning koostöös Läti ja Leedu poolakatega ajalehte "Nasz Czas" ("Meie Aeg").

Alates 1930. a. tegutseb Eestis ka Eesti-Poola Selts, mille asutamisele eelnesid Eesti ja Poola tollaste riigipeade vastastikused visiidid. Seltsi auesimeheks aastatel 1930 kuni 1940 oli Johannes Laidoner. Selts taaselustati 1965. a. Hruštšovi sula ajal Eesti-Poola Sõprusühinguna, kuid peale taasiseseisvumist nimetati see uuesti ümber Eesti-Poola Seltsiks, mille põhikirjas viidatakse seltsi algusaastetele ning Laidoneri tegevusele. Eesti-Poola Seltsil on liikmeid 40 ning nende põhiline tegevusvaldkond on kultuuri- ning ajakirjanike vahetus.

2001. a. loodi Tartus eesti üliõpilasi ühendav Eesti Poola Selts Pro Polonia, mis tegeleb Eesti–Poola suhete arendamise ja Poola tutvustamisega Eestis.

Asutatud on samuti Kohtla-Järve Poolakate Selts ja Narva Poola Selts.

Eestis on poola keelt võimalik õppida nii Tartu ülikooli kui ka Tallinna ülikooli slavistika õppetooli juures.